Eelmisel neljapäeval toimus juba kolmas Graspicu veebinar ja sellel korral oli meil teemaks laste ja lapsevanemate vaime tervis distantsõppes ja kodukontoris. Kui sul ei õnnestunud veebinari reaalajas vaadata, siis tänasest postituses saad kiire ülevaate millest me rääkisime. Kui tahad aga vestlust koolipühholoog Ada Urmiga ise kuulata, siis veebinar on järelvaadatav siin.
Kuidas on koroonakriis ja distantsõpe mõjutanud koolilaste vaimset tervist?
Distantsõpe mõjus õpilastele erinevalt. Üldistatult võib öelda, et 1/3 lastest sai väga hästi hakkama distantsõppega, 1/3 lastest ei tundnud vahet ja 1/3 oli lapsi kes jäid hätta. Peamine põhjus miks õpilased hätta jäid oli see, et neil oli raske ennast koduõppes motiveerida. Enamus andmeid on muidugi pärit eelmisest kevadest ja selle ajaga on palju muutunud. On paremini aru saadud, kuidas tuleks distantsõpet korraldada, ja et vastutus ei peaks langema ainult lapsevanemale vaid suurem vastutus on ikkagi õpetajal. Tänu sellele on tehtud ka konkreetsemad õppekorralduse juhised.
Need lapsed kes raskutesse sattusid, kas neil olid ka varem koolis raskem hakkama saada?
Alguses nii arvati ja kindlasti mingil määral see nii ka on, kuid oleme täheldanud ka õpilasi, kes koolis kohapeal olles said väga hästi hakkama kuid iseseisev õpe neile ei sobi. Nende jaoks oli oluline see keskkond, teiste inimeste toetus ja vahetu tagaside. Samas on ka õpilasi kelle jaoks koolikeskkond tekitab ärevust või keskendumisraskusi ja kes said distantsõppides väga hästi hakkama. See olukord tõi ka välja selle, et me peame õppe korraldamisel ja õpilase toetamisel lähtuma tema individuaalsetest vajadusest. Kindlasti on see asi millele ka edaspidi mõelda, et leida nendele õpilastele võimalusi iseseisvalt õppida kellele see paremini sobib.
Kuidas aru saada, et laps vajab distantsõppel olles lisatuge?
Üldiselt võib öelda, et igasugune muutus lapse käitumises näitab, et midagi on korrast ära. 6-12 aastaste laste puhul võib tuua näiteks, et muidu rahulik laps on kergesti ärrituv või tekitvad jonnihood. Samas mõni laps võib muutuda klammerduvaks ja otsida pidevalt täiskasvanu lähedust. Lisaks sellele muutused igapäevastes rutiinides: häiritud uni, muutused söömiskäitumises, laps kaebab valude üle või halva enesetunde üle millel mingit füüsilist põhjust ei ole, mõni laps võib muutuda ka väga endasse tõmbunuks.
Kuidas see erineb lasteajalaste puhul?
Väiksed lapsed on üsna tundlikud ja nad saavad väga hästi aru mida nende vanemad tunnevad. Selle läbi on ka nemad mõjutatud sellest kriisist. Lisaks eelnevalt mainitud muutustele võib väikelastel ärevus väljenduda ka kõhukinnisusena ja voodimärgamisena. Mida väiksem on laps seda olulisem on vanemate emotsioonid ja see kuidas nemad tulevad toime stressiga.
Kuidas väikeste lastega suhelda ja kriisist rääkida?
Kui laps juba küsib, siis ta on valmis ka vastuseid saama. Lapse käest võib ka küsida, mida ta juba teab sellest kriisist ning sellest lähtuvalt anda konkreetsed ja lihtsad vastused. Oluline on ka lapses tekitada turvatunne, talle seletada, et nii peres kui lasteaias ja eesti riigis tegeletakse sellega, et lapsel oleks turvaline olla.
Mis on hästi toiminud praktikad, mis aitaks lapsel ja perel toime tulla distantsõppega?
Rutiin ja päevakava on oluline nii lastele kui täiskasvanutele. Need tuleks kõigil paika panna kogu perega, sest oluline on lisaks tööajale ja lapsega õppimise ajale ka aeg partneriga kahekesi veetes ja aeg iseendale, mis peaksid päevakavasse samuti ära mahtuma. Pingelistel perioodidel ongi soovitatud nii täiskasvanutel kui noortel panna igasse päeva mingi tegevus mis on mõeldud iseendale, mis aitas stressi maandada ja akusi laadida.
Kas on hirm ka, et kui lapsed tagasi lasteaeda või kooli lähevad, et nende arengus on puudujäägid, kuna lastevanematel pole sellist aega, et neid nii palju õpetada?
See hirm on igas vanuses laste puhul aga ei saa veel öelda kas see on ka õigustatud. Kooli on läinud ka varasemalt lapsi kes ei ole üldse lasteaias käinud ja nemad on õppimisega saanud hakkama. Siis on koolides olemas valmisolek igas vanuseastmes selleks, et vajadusel neid lünkasid täita.
Kuhu saab lapsevanem pöörduda kui ta näeb, et lapsel on vaja abi või kuhu saaks ka laps ise pöörduda?
Abi saamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi:
- Alustada võiks spetsialistidest kes töötavad koolides, et saada lisainfot kuidas kool näeb lapse toimetulekut ja oma osa lapse toetamises.
- Igas maakonnas Rajaleidja keskused kuhu võivad pöörduda nii lapsevanemad kui lapsed ise.
- Omavalitsustes töötavad ka lastekaitsetöötajad ja sotsiaaltöötajad, kelle ülesandeks on ka lastevanemate nõustamine kui neil on küsimusi.
- Eestis on ka lasteabitelefon 116111, kuhu saavad samuti pöörduda nii lapsed ise kui ka lapsevanemad.
- E-nõustamisteenused nagu lahendus.net või peaasi.ee.
- Perearst
Kuidas ära hoida lapsevanemana seda, et oma stressi ei elaks pere peal väljas?
Alati ei olegi võimalik ära hoida ja just kodu on turvaline koht, kus kogunenud pinged kipuvad välja lendama.
Oluline on endaga kontaktis olla ning teadvustada kuidas ma ennast tunnen. Hea viis selleks ongi endale päevakavasse panna ja võtta iga õhtu või hommik kasvõi 5 minutit, et mõelda millised emotsioonid minuga täna kaasas olid, millised mõtted peas ringi jooksid, millised minu vajadused said täna täidetud, millised jäid rahuldamata. See aitab meil autopiloodist välja tulla ka olukordades kus pinged kuhjuvad üle pea.
Lisaks on pingelistel perioodidel hästi oluline teiste inimeste toetus. Me vajame enda ümber inimesi kes meid mõistavad, kuulavad ja kellega saab rahulikult probleemidest rääkida.
Kui oluline on, et säiliks ka partneritevaheline kvaliteetaeg?
Peresuhete hoidmiseks on hästi oluline, et lisaks lapse ja iseenda vajadustele me arvestaks ka paarisuhte vajadustega. Kindlasti mida väiksemad lapsed on kodus seda raskem on seda aega leida, kuid siiski tuleks omavahel arutada ja ikkagi kuhugi planeerida see omavaheline aeg. Kui partnerid tunnevad omavahel ennast hästi, siis see parandab ka üldist keskkonda kodus ja peres.
Kuidas lahendada juba tekkinud probleeme kodus kui vanemad ja lapsed on juba ärevamad tänu aasta aega kestnud olukorrale?
Olukorrad, kus täiskasvanuna on emotsioonid ülekeenud on head õppimiskohad. Kui oled ise juba maha rahunenud siis on hea seletada ka lapsele, et selline olukord, kus sa solvusid või pettusid millegi peale ja see ei olnud sinu poolt ilus käitumine ning mida selle asemel oleks võinud hoopis teha. Nii õpib laps oma emotsioonide paremini toime tulema. Oluline on lastega tunnete teemadel rääkida, sest siis tulevad lapsed ise rääkima kui nad on kurvad või vihased.
Mida head on kriisiaeg ja distantsõpe kaasa toonud?
- Distantsõpe aitas mõista õpilaste individuaalseid õpivajadusi.
- Digipädevuse tõus nii õpilaste, õpetajate kui erinevate töötajate seas.
- Lisaks saime aru, et need õpilased kes tulid distantsõppega paremini toime, neil olid paremad enesejuhtimise oskused. Mis andis mõista, et nende oskuste arendamisele tuleks koolides rohkem rõhku panna.
- Lapsevanemad said paremini aru, mis on nende laste õpiraskused.
- On ka näited, et see koosveedetud aeg mitte ainult ei tekitanud peredes lahkhelisi vaid saadi lähedasemaks.
- Teismelistele toimetulekule ja heaolule mõjus positiivselt ka see, et hommikul saadi kauem magada.
Vaata täispikka vestlust koolipsühholoog Ada Urmiga siin.
