Kuidas sina lapsevanemana saaksid paremini kaitsta oma lapse privaatsust, et laps oleks ka internetis kaitstud.
Oleme hetkel jõudnud olukorda, kus meedias sai suure tähelepanu lugu, kuidas treener väärkohtles last. Lugusid tuleb aina juurde ja see on väga oluline, et teemast räägitakse. Fookuses on hetkel olulised teemad nagu seaduse muutmine, inimeste vaikiv kõrvalseisja roll jne. Ollakse vihased nende peale, kes on teinud, ja kes on lasknud sellel vaikides toimuda.
Mina jäin aga mõtlema veel kolmanda probleemi peale, mis meid on tabanud praeguses digitaalses ühiskonnas. Nimelt, kas meie lapsevanematena anname endale aru, millist eeskuju me oma lastele anname sotsiaalmeedias? Kuigi räägitakse palju ka sellest, kuidas peaks internetis ohutult käituma, siis on meil ikka veel palju näiteid sellest, kuidas ei tunnetata alati ohtu iseenda tegevuses.
Võtame alustuseks sotsiaalmeedia ja selle kasutuse. Meil kõigil on sõbralistis palju inimesi, keda me kunagi tundsime või kellega oleme korra kohtunud ja me ei anna endale tegelikult aru, kas me päriselt tunneme neid inimesi ja teame, mis on nende huvid. Sellest hoolimata alustame me oma laste piltide postitamisega juba lapse sündides ja tihtilugu ei suuda aru saada, millised pildid on postitamiseks sobivad. Näen isegi tihti beebisid, kes on alasti, kuid minu silmad on ka näinud veel kaheksa aastaste laste pilte sotsiaalmeedias, kes on alasti vannis, ilma et miski nende ihu kataks.
Samuti postitame me endast paljastavaid pilte sotsiaalmeediasse. Muidugi on tore ja kena näidata, kui ilusad me oleme ja kui vormis on meie keha, kuid tegelikkuses on see ju eeskuju, mida me anname edasi oma lastele. Tänaval ringi vaadates näevad mõned 11-aastased juba välja nagu 16. Neil on kena meik, nende keha areneb juba naiselikuks/mehelikuks ja tihi ongi raske arusaada, kui vanad nad on. Erinevad kanalid internetis annavad neile ka arusaama, kuidas peaks käituma ja ennast eksponeerima, et vanem välja paista. Kes meist ei mäleta seda tunnet noorena, et tahaks juba vanem olla?
Ma ei ütle, et me lapsevanematena oleme nüüd ise süüdi, kui mõni pervert meie lapseni jõuab. Kuid ma soovin, et me mõtleksime ise ka, kuidas valmistada oma lapsi selle karmi maailma jaoks ette. Kas me saaksime siiski valida, mis pilte sotsiaalmeedias postitada – nii lastest kui ka endast. Kas me saaksime jälgida, mis sisu postitatakse TikToki ja mida sealt ka vaadatakse? Me võitleme praegu koos seadusemuudatuse eest, et 14-aastane ei ole veel piisavalt vana, et seksuaalselt ennast määratleda. Kuid samas ei pea me kinni erinevate sotsiaalmeediakanalite piirangutest, mis ütlevad, et alla 13-aastased ei tohiks endale kontot teha. Me tegeleme tagajärgedega, aga ei mõtle juurpõhjustele, miks sellised asjad juhtuvad.
Meie, lapsevanemad, peaksime igapäevaselt ise andma oma panuse, et sellised asjad ei juhtuks. Me peaksime kinni pidama erinevatest piirangutest ja vältima ohte, mis varitsevad meid ka internetis. Jätame selle lõputu eksponeerimise võõrastele inimestele ja peame rohkem lugu nendest mälestustest, mis jäävad ainult meie lähedaste ja perekonna seltsis. Samuti peaksime võtma selle aja ja selgitama lastele erinevaid ohte ja võimalusi, mida sotsiaalmeedia ja üldse internet meile pakub ja ütlemagi, et Facebooki konto tegemine on lubatud alles 13-aastaselt. Samamoodi nagu me ütleme, et alkoholi ei tohi juua enne kui oled 18.
Seega, kallid lapsevanemad – oleme ka ise tähelepanelikumad ja tunneme rohkem huvi oma laste tegevuste vastu. Seame internetis neile karmimad piirangud – ära õpeta lapsele, et 9-aastaselt saad Facebooki kontot teha, kui valetad oma vanuse kohta. Sedasi õpetame neile valetamist. Õpetame parem oma lastele, kuidas olla tugevad isiksused ka ilma sotsiaalmeediata noores eas. Kui laps on enesekindel, siis neil ei ole vaja sotsiaalmeediat, et seltskonda sulanduda. Toetame laste arengut ja reaalses elus toimuvaid sotsiaalseid oskusi ning ka seda, kuidas näha ohtusid digimaailmas.
