Graspcu neljanda veebinari külaline on “Positiivse ja rahumeelse vanemluse” grupi eestvedaja ja vanemlusmentor Tanel Jäppinen. Tunniajasel veebinaril rääkisime: mis on usaldussuhe, miks see vajalik on ning kuidas seda luua. Loe olulisemaid noppeid veebinarist.
Täispikk video on samuti olemas siin samas postituse all.
Turvaline usaldusuhe vähemalt ühe vanemaga on oluline lapse arenguks ja õppimiseks. Lisaks sellele on leitud, et usaldusuhte olemasolu lapsepõlves mõjutab ka lapse hilisemaid suhteid. Ta oskab täiskasvanueas luua paremaid ja tähenduslikumaid suhteid. Ta julgeb rohkem usaldada inimesi, saab paremini hakkama väljakutsetaga elus, on julgem ja enesekindlam. See on vundament, mida me saame lapsele kaasa anda.
Kuidas mitme lapsega luua usaldussuhet nii, et teistes ei tekiks armukadedust?
Ühtset lahendust sellises olukorras ei olegi. Tuleb lähtuda laste vajadusest, millise lapse vajadused on hetkel kiiremaloomulised, neile tuleks esimesena tähelepanu pöörata. Samas peaks silmas pidama, et vahel on just tagasihoidlikumatel lastel need vajadused suuremad, kui ta on lihtsalt iseloomult vaiksem ja ei julge võib olla väljendada mida ta soovib. Sellisel juhul võib juhtuda nii, et just temal jääb turvalisest usaldussuhtest vajaka, sest teine laps väljendab oma vajadusi rohkem ja valjemalt ning lapsevanem pöörab rohkem tähelepanu talle. Lapsevanemana peaksime püüdma märgata kõikide laste vajadusi ning lähtuma nende temperamendist.
Mis vanuses usaldussuhe tekib ning kas on mingi piir kust seda enam parandada ei saa?
Turvalise usaldusuhtesse tuleks panustada järjepidevalt. Mida rohkem suhtesse ise panustad seda rohkem saad ka sealt ise tagasi, seda rohkem näitab ka laps oma armastust sinu vastu.
Usaldussuhet on võimalik luua ka täiskasvanud lapsega. Küll aga on esimesed aastad suurem kaaluga, hiljem tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha, eriti kui lapsel on olnud traumeerivaid kogemusi varases eas.
Millised on lapse jaoks traumeerivad olukorrad, mida lapsevanem ei pruugi ise märgata?
Kõige sagedasem on hüljatus, kui laps tunneb, et tema vajadused ei ole olulised, näiteks ei reageerita tema nutule või reageeritakse liigsete emotsioonidega. Lapsi võib mõjutada ka lastehoidu panek või hoidja hoole alla jätmine. Siin on lisaks lapsevanemale oluline ka see, kuidas teine hooldaja tema vajadusi märkab ja lapse emotsioonidele reageerib.
“Lastel ei teki trauma siis kui nad kogevad valu või traumeerivaid sündmudi vaid siis kui me jätame ta selle valuga üksinda.”
Kuidas taastada nn rikutud usaldussuhet?
Taastada saab samamoodi suhtesse panustades. Meil kõigil on neid hetki kus suhtesse tekivad väiksed lõhed, kuid minnes tagasi esialgsete käitumismustrite juurde saab need lõhed täita.
Kuidas panustada turvalisse kiindumussuhtesse?
- Käitun enamasti etteaimatavalt– see tähendab, et laps teab, mida lapsevanemalt oodata. Laps teab kuidas lapsevanem igapäevaselt käitub, kuidas siis kui laps läheb endast välja jne. Seda saame kasutada ka situatsiooniliselt, näiteks reeglite kehtestamisel.
- Turvalisus ehk lapsele turvatunde loomine, et mina ise ei ole lapsele ohuallikas.
- Laps kogeb, et teda nähakse, võetakse kuulda. Tuleks luua neid hetki kus tähelepanu on 100% lapsel.
- Laps ei ole oma suurte emotsioonidega üksinda. Lapsevanem aitab nendest emotsioonidest välja tulla, on tema jaoks olemas ning on tema emotsioonide suhtes empaatiline.
Vahepeal juhtub, et on raske päev ja lapsevanema enda emotsioonid tulevad mängu ning reageeritakse teistmoodi. Kui vanema käitumine tekitab lapses kurbust, viha, mahajäetuse tunnet või muud rasket emotsiooni, siis ongi oluline suhe taastada, paluda lapse käest vabandust ja peegeldada, kuidas enda käitumine võis last tundma panna ning võib olla anda lubadus järgmine kord paremini käituda. Me kõik vahel eksime, kui see muutub aga igapäevaseks, siis peaksime vaatame mida saame teha, et kõigepaealt enda tassi täita.
Kas koos ühise aja veetmine ja mälestuste loomine aitab samuti kaasa usaldussuhte loomisele?
Kindlasti panustab aga rõhutaks seda, et asi ei ole lihtsalt koos aja veetmises vaid koos teha tähenduslikke asju. Näiteks õppida koos uus asju, kui oleme mõlemad koos mugavustsoonist väljas, siis see loob palju rohkem kontakti.
Oluline ei ole mis asjad meiega elu jooksul juhtuvad vaid mis tähenduse me neile anname.
Näiteks koos piltidele tagasi vaatamine võib luua tähendust ja sidet. Rääkida lapsele, kuidas te end tundsite sel hetkel, elate neid emotsioone uuesti läbi.
Kuidas märgata punaseid lippe, et usaldussuhe ei ole enam nii tugev?
Põhiline on märgata oma lapse käitumist, sest kõik lapsed on erinevad. Panna tähele, kui lapse käitumine erineb oluliselt sellest, milline ta tavaliselt on.
Üldistatult mõned märgi, mis näitavad, et midagi on nihu:
Kui laps kipub teistele haiget tegema ja kiusama.
- Kui laps kipub teistele haiget tegema ja kiusama.
- Kui laps hakkab liigselt klammerduma vanema külge, ta ei tunne ennast ümbritsevas maailmas turvaliselt või kardab koguaeg, et vanem läheb ära.
- Võimetus oma emotsioone kontrollida ja äärmuslikud vihahood. Vaadates sellest, milline käitumine on eakohane.
- Ekstreemne näide oleks see kui lapsel tekivad enesehävituslikud käitumismustrid.
Soovitame kindlasti video lõpuni vaadata, sest kasulikku infot on veelgi. 😉
