Ilmselt on paljude lapsevanemate, kellel on kooliealised lapsed, suurim peavalu praegu distantsõpe. Ühel hommikul tuli hakata õpetajaks kõigi muude oma toimetuste kõrvalt. Kerge see ei ole, eriti, kui ka oma töö tahab tegemist või teised lapsed nõuavad tähelepanu. Kuidas aga koduõppega paremini toime tulla, et ennast ja last mitte läbi põletada?
1. Lähene asjale personaalselt – distantsõpe on individuaalne
Sõbrannade või klassikaaslaste vanematega teema arutamine on kindlasti hea ja tuge pakkuv, kuid pea meeles, et iga laps on erinev. Lapsed õpivad erinevalt ja neile sobivad erinevad tehnikad. Tuletage kasvõi oma kooliajast meelde – mõni õppis üksi õpikuga ilusti teema selgeks, samal ajal kui teine vajas kindlasti õpetajat. Üks ei ole halvem kui teine! Kodus õppida on kõigil keerulisem, kuid oluline on teada oma lapse õppimisharjumusi.
2. Kuidas ma tean, milline on minu lapse õppimisstiil?
Vanemad lapsed on sellest võib-olla juba ise teadlikud ja oskavad oma eelistusi sulle kirjeldada. Nooremate puhul pead ise last õppides tähelepanelikult jälgima. Teades õiget õppimisstiili, aitab see saavutada paremaid tulemusi.
John Grinderi ja Richard Bandleri teooria kohaselt on olemas kolm peamist õppimisstiili: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline. Visuaalne õppija töötleb infot nägemismeele kaudu, auditiivne õppija eelistab kuulata ja kinesteetilised õppijad õpivad puudutades ja liikudes.
Mõned auditiivse õppija tunnused:
1) neile meeldib arutleda ja rääkida
2) neil ei ole keeruline grupis oma arvamust avaldada
3) neil on head tulemused keeltes
4) neile jääb kuuldu kergesti meelde
5) neil on raske pikalt vaikuses õppida
Mõned visuaalse õppija tunnused:
1) nad vajavad lisaks selgitusele pilte, diagramme, jooniseid
2) neile jäävad kergesti nähtavad detailid meelde
3) nende tähelepanu hajub, kui neid ümbritsevad hääled
4) neile meeldib infot allajoonida
5) neile kinnistuvad teadmised kõige paremini ümber kirjutades
Mõned kinesteetilise õppija tunnused:
1) nad tahavad erinevaid materjale käega katsuda
2) nad ei suuda kaua paigal istuda, tahavad ringi liikuda
3) neile meeldib õppides “mängida”
4) neile jääb õpitu hästi meelde, kui nad on asja ise läbi teinud
5) neile meeldivad rollimängud
3. Kuidas ma saan lapse õppimisstiili teades teda paremini aidata?
Olles teadlik, saab õppetööd paremini planeerida. Kui laps õpib kõige paremini visuaalselt, siis on mõistlik koos lapsega teha õpitust mõistekaarte, postreid. Lasta tal ise tekste lugeda, võimalusel joonige alla tähtsad kohad. Auditiivse õppija toetamiseks aruta lapsega teemadest, lase tal tekste valjult lugeda. Kinesteetilise õppija puhul proovige õpitut võimalusel etendada või läbi mängida. Lase lapsel käsitsi teha erinevaid mudeleid, lase tal õpitavat pildistada/lindistada.
Erinevate õppimisstiilide kohta saad lisaks lugeda siit ja siit.
4. Oluline on, et distantsõppes oleks siiski õppimiseks kindel aeg ja koht
Päevaplaani tegemisest ja vajalikkusest kirjutasime hiljuti oma Facebooki lehel. Leppige lapsega kokku iga päev kindel aeg, mil tegelete koolitöödega. See aeg peab iga päev olema sama, et hoida rutiini ja tekitada harjumust. Selle punkti juures tuleb ka ise hoolas olla, väga lihtne on päevaplaanile käega lüüa.
Pea meeles, et “koolipäev” ei pea algama kell kaheksa. Täiesti vabalt võib lasta nii lapsel kui ka endal magada. Lisaks ei tohi unustada, et lapsed, kes on ka tavapäraselt koduõppel, ei õpi seitse või kaheksa tundi jutti. Mõistlikum on asjale läheneda kahe akadeemilise tunni kaupa. Vahepeal saab käia värsket õhku hingamas!
5. Ära tekita endale ega lapsele liigset stressi
Paljudele on koduõpe harjumatu ja keeruline, ebavajalikku stressi ei vaja meist keegi ka muul ajal. Ära ole enda või oma lapsega liiga karm. Paljud lapsevanemad ei ole varem kedagi päevad läbi õpetanud ja see on keeruline. Lapsed ei ole harjunud kodus õppima ja nooremate jaoks on olukord tõenäoliselt arusaamatu. Kui mõni teema valmistab raskusi või tundub, et koolitöid on liiast, võta ühendust lapse õpetajaga. Tõenäoliselt ei ole sina ja su laps ainukesed! Palu õpetajal teemat täiendavalt selgitada või saata mõni link, mis õppimisel aitab.
Kindlasti ei tasu lapsega liigselt pahandada, see tekitab ainult ängi ja vastumeelsust. Kui tunned, et jõud on otsas, tee paus. Rahunege mõlemad, võtke aega pea “tuulutamiseks” ja tulge hiljem koolitüki juurde tagasi.
Oluline on jälgida oma suhtumist olukorda.
Täiskasvanuna suudad sa olukorda paremini mõtestada ja oma tunnetega toime tulla. Kui suhtuda koduõppesse pidevalt halvustavalt, jääb ka lapsele vastumeelsus külge. See ei aita õppimisel teid kumbagi. Parem püüa olla rahulik ja rõõmsameelne, lapsed sätivad oma suhtumist olukorda sinu järgi.
6. Tehke ekraanipause
Pikalt ekraani taga olemine on väsitav. Praeguses olukorras on lihtne kaotada taju, kui palju sa ise või su lapsed päevas ekraani taga veedavad. Soovitame taaskord rõhku panna kindla päevaplaani loomisele. Ebakorrapärase päevaplaaniga on pea võimatu ekraaniaega jälgida. Kindla rutiini olemasolu laseb aga arvuti kasutamist piirata ja jälgida, vahepeal silmi puhata.
7. Jaga oma distantsõppe kogemusi ja uuri teistelt nende omi
Väga palju liigub erinevat abistavat informatsiooni, kuid praeguses info ülekülluses on keeruline kõike üles leida. Kui sa leiad kuskilt midagi kasulikku, kasvõi siit postitusest, jaga seda oma tuttavate lapsevanematega.
Kui sa tunned, et mõnes valdkonnas on sul raskusi, küsi teistelt, kuidas nemad on olukorra lahendanud. Üksteisele toeks ja abiks olemine on oluline!
Jaga oma nippe ja kogemust postituse kommentaariumis või kirjuta meile privaatselt!
Jõudu ja jaksu kõigile lapsevanematele!
